Prangli saar (6,44km2) asub Eesti Põhjarannikul. Siin on kolm küla: Kelnase, Lääneotsa ja Idaotsa. Naabersaarteks on Keri ja Aksi saar. Erinevatel aegadel on saart nimetatud Wrangelsholmiks, Wrangöks, Rangeluse saareks.
Sarnaselt mitmetele teistele Soome lahe saartele oli see kunagi asustatud rannarootslastega, nõukogude ajal õitses Prangli ühe osana Kirovi kalurikolhoosist. Praegu elab siinses kolmes külas aastaringselt ligi 100 elanikku. Suvisel perioodil on rahvast kordi rohkem. Pranglilased hoiavad oma väikest saart ja peavad lugu traditsioonidest. Saarel on oma kool, kirik, muuseum, kauplus, rahvamaja, postkontor, suveniiripood ning raamatukogu.
Suur
osa Pranglist on kaetud männimetsaga, mis pakub
head kaitset tuulte eest. Pranglil on nii kiviseid kui liivaseid randu, nii kadastikke kui huvitavat luitemaastikku. Väikese saare kohta on loodus küllaltki mitmekesine. On huvitav, et pea ainukese kohana Eestis leidub siin maagaasi, gaasiläte asub saare kagu osas, maastikukaitseala piiril. Sarnaselt mitmetele teistele Soome lahe saartele oli see kunagi asustatud rannarootslastega, nõukogude ajal õitses Prangli ühe osana Kirovi kalurikolhoosist. Praegu elab siinses kolmes külas aastaringselt ligi 100 elanikku. Suvisel perioodil on rahvast kordi rohkem. Pranglilased hoiavad oma väikest saart ja peavad lugu traditsioonidest. Saarel on oma kool, kirik, muuseum, kauplus, rahvamaja, postkontor, suveniiripood ning raamatukogu.
Kui just ei ole tegemist mõne sooja suvise nädalavahetusega, on saarel vaikne ja rahulik. Mitmete viimsilaste ja tallinnlaste jaoks on saar heaks puhkuse veetmise paigaks. Prangli ei ole kuurort, vaid lihtne ja ehe maakoht, kus on lihtsalt tore olla.
Pildid sellel kodulehel: Rannarahva muuseum, Hasso Hirvesoo, Annika Prangli, Prangli resto erakogu